30 triljoni USA dollari suurune kasv 70 triljoni USA dollari tasemelt 2007. aastate keskpaigast kuni 2013. aastate keskpaigani on võrreldav samal perioodil toimunud 3,86 triljoni USA dollari suuruse langusega aktsiate väärtuses 53,8 triljoni USA dollari tasemele, vastavalt Bloombergi kogutud andmetele. Baselis, Šveitsis asuva BISi poolt kvartaliülevaate käigus mõõdetud hüpe võlas on peaaegu kahekordne USA sisemajanduse koguprodukt.
Laenamine on kasvanud, sest keskpangad suruvad alla rahapoliitilisi intresse, et kannustada kasvu pärast seda, kui USA kõrge riskitasemega hüpoteeklaenude turg kokku varises ja Lehman Brothers Holdings Inc.'i pankrot maailma suure depressiooni järgsesse suurimasse majanduskriisi saatis. Bank of America Merrill Lynchi globaalse turuindeksi kohaselt jääb tulu kõikidelt võlakirjatüüpidelt alates valitsustest kuni ettevõtete ja hüpoteekideni umbes 2 protsendi juurde, mis on 2007. aasta enamast kui 4,8 protsendist palju madalam.
„Arvestades viimastel aastatel aset leidnud riigikulu olulist kasvu, on suurimad võlakirjade väljastajad olnud valitsused (kaasaarvatud kesk-, riigi- ja kohalikud omavalitsused),“ räägivad analüütik Branimir Gruic ja BISi majandusteadlane Andreas Schrimpf. Organisatsiooni omanikud on 60 keskpanka ja selles töötab Baseli Pangajärelevalve Komitee (Basel Commitee on Banking Supervision), mille näol on tegemist globaalseid kapitalistandardeid määrava regulaatorite ja keskpankurite rühmaga.
John Glover, 09.03.2014
Täienduseks:
Maailma võlakoormus on 313% SKPst!
223,3 triljonit USA dollarit: maailma koguvõlg, kaasa arvatud kõikides avalike- ja erasektorite osades, ulatub 313% globaalsest sisemajanduse koguproduktist.
Arenenud majandusega riigid haaravad tähelepanu oma võlaga valitsuse- ja kodumajapidamiste tasandil. Kuid arenevad turud tekitavad võlga üha kiiremini selleks, et soodustada oma majanduslikku arengut.
ING majandusteadlased leidsid oma põhjalikus aruandes globaalse võla kohta, et arenenud majandustega riikides ulatub võlg 157 triljoni USA dollarini ehk 376% SKPst. Arenevate turgude võlg oli eelmise aasta lõpuks 66,3 triljonit USA dollarit ehk 224% SKPst.
223,3 triljoni USA dollari suurune globaalne võlg hõlmab 55,7 triljoni USA dollari suurust avaliku sektori võlga, 75,3 triljoni USA dollari suurust finantssektori võlga ja 92,3 triljoni USA dollari suurust kodumajapidamiste ja ettevõtete võlga. (Arvud ei võta arvesse Hiina varimajandust ega bilansivälist finantseerimist.)
„'Võlga' peetakse üha enam räpaseks sõnaks,“ ütles ING uurimisrühm eelmisel nädalal avaldatud raportis. „Aga enamikel juhtudel ei peaks see nii olema. Võib-olla ei ole see kokkusattumus, et USA võlakoormuse kasv langes kokku tehnoloogiliste uuenduste ja kaubanduse, inimtöö ja rahanduse globaliseerumisega. Arvutid võimaldavad krediidiriski andmete kiiremat töötlemist ja nendele paremat ja läbipaistvamat ligipääsu.“
„Võlg võib muutuda räpaseks, kui laenuteenuste hinna kasv ületab tulu ja laenaja pikaajalise tagasimaksete võime ja sageli ka siis, kui võla kiire kasv ja/või adekvaatse läbipaistvuse puudumine varjab ära krediidikõlblikkuse küsimused,“ kirjutavad nad.
Globaalne kaubandus on mänginud laenudünaamika edendamises juhtivat rolli, sest arenevad turud on viimastel aastakümnetel pakkunud üha enam odavat tööjõudu ja toormaterjali. Kuid arenevate turgude võlg on kasvanud majandustest ainult veidi kiiremini.
Kümme aastat tagasi oli arenevate turgude koguvõlg 18,8 triljonit USA dollarit ehk 214% SKPst. (Nüüd on see 66,3 triljonit USA dollarit ehk 224% SKPst.)
Arenevatel turgudel on võlakoormus inimese kohta endiselt ainult 11 621 USA dollarit (kui kaks suurima rahvastikuga riiki, Hiina ja India, arvestusest välja jätta, tõuseb see 12 808 USA dollarini). Arenenud majandusega riikides on see 170 401 USA dollarit. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides on võlakoormus inimese kohta 176 833 USA dollarit, võttes arvesse kogu avaliku- ja erasektori võla.
The Wall Street Journal
SUDEEP REDDY, 11.05.2013
http://blogs.wsj.com/economics/2013/05/11/number-of-the-week-total-world-debt-load-at-313-of-gdp/