Toodangut suurendavad riigid üritavad vältida eelmise kvoodiaasta trahvide tasumist. Madalama toodangu aladel aga tahetakse rohkem reguleerimist, et vältida hinnakriise. Esmaspäeval (16.06.2014) kohtusid EL-i põllumajandusministrid oma USA kolleegi, Tom Vilsackiga.
LUKSEMBURG (MT)
EL-i liikmesriigid on täiesti eri meelt selle suhtes, kuidas liidu piimapoliitikat muuta tuleks. Esmaspäeval ja teisipäeval Luksemburgis kohtunud põllumajandusministrid ei jõudnud küsimuses üldse kokkuleppele.
Näiteks Holland, Taani ja Iirimaa suurendavad oma piimatoodangut kiires tempos, ning tahavad osaleda maailmaturul. Ebasoodsamates toodangupiirkondades aga kardetakse hindade kukkumist ja uut piimakriisi.
„See oli päris hea katse kompromissi leida. See ei õnnestunud seetõttu, et paari suure riigi ministrid polnud kohale tulnud,“ kommenteeris Risto Artjoki (kok.), põllu- ja metsamajandusministeeriumi kantsler.
Rasvakoefitsient jälle lauale?
EL-i piimakvoodid lõpevad järgmise aasta alguses. Mõned riigid on aga juba praegu hakanud toodangut suurendama, mille tulemusel neid ähvardavad miljonitesse ulatuvad trahvid viimase kvoodiaasta kohta.
Et vähendada oma tulevasi trahve, nõuavad näiteks Iirimaa, Taani, Holland, Austria, Saksa ja Poola niinimetatud rasvakoefitsiendi muutmist, mis praktikas suurendaks nende kvoote.
Prantsusmaa juhitud teine riikide leer, kuhu ka Soome kuulub, on trahvide leevendamise vastu, ning nõuab uusi regulatsioonimeetmeid kriisiolukordade tarbeks. Esmaspäeval ei andnud kumbki leer järele, ning küsimus läks järgmisele eesistujariigile, Itaaliale.
Põllumajandusvolinik Dacian Cioloş on rõhutanud, et juuni oli rasvakoefitsiendi muudatuste tähtaeg. Artjoki aga arvab, et Itaalia tegeleb selle küsimusega veel juulikuu kohtumiselgi.
Bürokraatia suurenemine on ühine mure
Ministrid arutasid ka Euroopa Ühtse Põllumajanduspoliitika (CAP) reformi meetmeid eri liikmesriikides. Kõikide liikmesriikide ühiseks mureks on bürokraatia suurenemine.
„See küsimus on juba praegu aktuaalne, sest homme hääletatakse viimaste sätete kohta. Järelevalve lisandumine pole soovitav,“ rõhutas Artjoki.
Antud küsimuse raames toimus ka maa- ja metsamajandusministri Jari Koskineni (kok.) kohtumine Komisjoni põllumajandusdirektoraadi asedirektoriga.
„Põllumajandus peab olema vabakaubandusse kaasatud.“
Esmaspäeval kohtusid põllumajandusministrid oma Ameerika kolleegi, Tom Vilsackiga. Lõunasöögi ajal toimunud arutelu teemaks olid EL-i ja Ameerika Ühendriikide vahelised vabakaubandusläbirääkimised.
EL-i riikide esindajad tahtsid Vilsackilt vastuseid tuttavatel tüliteemadel, nagu nt geneetiline muundamine, hormoonid lihas, impordikvoodid ja lihatoodete desinfitseerimisprotseduur.
Ameerika minister rõhutas, et põllumajandustooted peavad sisalduma võimalikus EL-i ja USA vahelises vabakaubanduslepingus.
„Kui põllumajandus pole lepingus sees, kongress seda vaevalt heaks kiidab,“ ütles ta Luksemburgis.
Vilsack usub, et tülidele võidakse leida lahendusi vastastikuse tunnustamise abil. See tähendab, et EL aktsepteeriks Ameerika päritolu tooteid, ja USA Euroopa päritolu tooteid.
„Meetoditel ei tohiks vahet olla, kui lõpptulemus on kokkuvõttes sama.“
EL-is aga ollakse seisukohal, et näiteks hormoonid lihas ja GM ei kuulu läbirääkimiste alla.
„Päris raske on läbirääkimisi pidada, kui vastaspool lihtsalt loetleb asju, mille kohta ta ei soovi läbirääkimisi pidada. Teadus on ühine keel, millesse me uskuma peaksime,“ kritiseeris Vilsack eurooplaste nägemust.
NIKLAS HOLMBERG
Piimatoodang jagab EL liikmesriigid kahte leeri. Näiteks Iirimaa ja Holland tahavad toodangut suurendada. Soome ja Prantsusmaa jällegi muretsevad nõrkade toodangutulemustega piirkondade pärast, kui hinnad langema hakkavad.