Maaseuduntulevaisuus, 28.märts 2014
Pärast kaheaastast langemist hakkas põllumaa hind eelmisel aastal taas kiiresti tõusma. Hektari keskmine hind ületas esimest korda 8000 eurot.
2013. aastal vedas põllumaa hinna üles Pohjanmaa
Kõige kallimad põllumaatehingud toimusid eelmisel aastal Pohjanmaal, kus maksti lisamaa hektari eest keskmiselt üle 12 000 euro. Lõuna-Soomes põllumaa kallinemine peatus.
Majanduslangus pidurdas kinnisvaraturgu ja eeskätt valdades vähenes kruntide müük radikaalselt. Mullu toimus 60 100 kinnisvaratehingut, see on 7 protsenti vähem kui aasta varem. Nii vaikne oli viimati aastal 1996.
Tippaasta oli 2005, kui müüdi ja osteti peaaegu 78 000 kinnistut. Sellest tasemest on langetud rohkem kui veerandi võrra. Valdades müüdi krunte vaid kolmandik viimase aastakümne tippaastatega võrreldes.
Erandiks on põllumaa ja metsad, mille müük hakkas pärast paari vaikset aastat kasvama, ilmneb Maamõõduameti avaldatud 2013. aasta müügihindade kataloogist.
Põllumaa on olnud traditsiooniliselt kõige kallim Päris-Soome maakonnas, kuid eelmisel aastal pressis mööda Pohjanmaa rannik.
Pohjanmaal, kus põllumaad müüdi vabaturul, maksti selle eest üle 12 000 euro hektarist. Päris-Soomes olid hinnad 500 eurot madalamad ja Lõuna-Pohjanmaalgi jäid hektarihinnad 11 000 euro piirimaile.
Lapimaal ja Kainuus maksis üks hektar põllumaad 1500 eurot.
Tõus seiskus lõunas
Lõuna-Soomes peatus eelmisel aastal põllumaa hinna tõus. Lapimaal ja Kainuus toimus samuti langus ja ka Lõuna-Pohjanmaal jäid hinnad samale tasemele. Mujal maksti lisamaade eest tunduvalt rohkem kui aastal 2012.
Põllumaa hind kasvas mullu keskmiselt 8 protsenti. Hektari eest maksti keskmiselt 8100 eurot, 700 eurot rohkem kui aastal 2012.
Ka põllumaatehingute hulk kasvas paar protsenti, toimus 587 tehingut. Tehingute väikest hulka seletab see, et arvesse on võetud üksnes vabadel turgudel müüdud põllumaaga seotud kinnisvaratehingud.
Kõige rohkem müüdi alla 5 hektari suuruseid põllumaid, neid oli üle poole kõikidest põllumaatehingutest. Alla 5 hektari suuruste põllumaade müük kasvas kuuendiku võrra, suuremaid põllumaid müüdi eelmise aastaga võrreldes vähem.
Hindade tõus avaldus seevastu peamiselt suurte põllumaade müügis. Üle 10 hektari suuruste põllumaade hinnad tõusid hüppeliselt 18 protsenti, muude põllumaade hinnatõus oli üle kahe korra väiksem.
Uusimaal, Päris-Soomes ja Pohjanmaal oli hind seda kõrgem, mida suuremat maatükki müüdi.
Suurimat hinda maksti Pohjanmaal, kus toimus mullu seitse üle 10 hektari suuruse põllumaa müügitehingut keskmise hektarihinnaga täpselt 14 000 eurot. Kõige kallimate maade hektari eest maksti ligi 20 000 eurot.
Nõutud on keskmise hinnaga majad
Majandusraskused vähendasid kinnisvaratehingute aktiivsust eelmisel aastal. Kinnisvara osteti 7,6 miljardi euro eest, see on ligi pool miljardit eurot vähem kui aasta varem.
Kinnisvarafirma SKV Kiinteistövälitys tegevdirektor Mikko Parikka tõdeb, et jätkuvalt on nõutud keskmise hinnaga elamispinnad ja suvilad, kuid kallile kinnisvarale tuleb ostjat otsida.
Mullu toimus 4600 eramukrundi müügitehingut, see on viiendiku võrra vähem kui aasta varem. See ilmneb ka tänavuaastasest ehitustegevusest.
Kruntide müügitehingute vähenemine ei peatanud hindu, keskmised hinnad kasvasid märgatavalt. Helsingis tuleb maksta krundi ehitusliku ruutmeetri eest tuhat eurot, Kauhavas piisab sada korda väiksemast summast.
Suvilaid ja suvilakrunte müüdi aasta kestel 12 300, see on 700 võrra vähem kui aasta varem.
Suvemajade hinnad jäid tiheasustusaladel samale tasemele, väljaspool tiheasustusalasid aga odavnesid 6 protsenti.
Kruntide hinnad langesid veelgi rohkem.
VEIKKO NIITTYMAA
