Tulundusühistu EPIKO tunnustatud tootjarühma äriplaani tegevuste elluviimist on toetatud PRIA poolt MAK meetme 9.1 tootjarühma loomise ja arendamise toetuse raames. Äriplaani tegevused ja investeeringud on teostatud aastatel 2015-2020.                                                                                                                                                                                                                       

Tunnustatud tootjarühma toetuse kasutamise põhieesmärgiks on oma liikmete poolt toodetava toorpiima ühine turustamine ning ühistulise piimatöötlemise arendamine ning edendamine Eestis.  Tegevuste elluviimise tulemusena on oluliselt suurenenud piima varumise maht nii liikme kohta kui ka tervikuna TÜ EPIKOs, mis on võimaldanud tänu mahuefektile parandada tootjate majanduslikku positsiooni toormeturul. Kõrvuti mahuefekti saavutamisega on kesksel kohal olnud tegevused ühistulise suurpiimatööstuse rajamiseks, mis lõppkokkuvõttes kindlustaks tootjaile stabiilsema majandamise keskkonna ning ka konkurentsivõimelisemad hinnad toorpiima eest.  Läbi on viidud koolitusi ühistu juhtidele ja liikmetele, korraldatud on õppereise, aidatud kaasa  tootmissisendite ühise hankimise korraldamisele,  ellu on viidud laiapõhjalise koostöö arendamiseks vajalikke tegevusi, sh ühise toote ja kaubamärgi arendamine,  põllumajanduse-piimatootmise populariseerimine. Lisaks loe ühistu ülevaatest Tulundusühistu EPIKO .                                                                                                                                                                                                                ________________________________________________________________________________________________________

 

Soome põllumajandus paigutus 2011. aastal kasumlikkuse alusel mõõdetuna 27 liikmesriigi hulgas alles 20 kohale.

ELis keskmiselt oli põllumajanduse kasumlikkuse koefitsient 2011. aastal 0,67. Soomes oli sama näitaja 0,58.

Kasumlikkuse koefitsient näitab, kui suure osa katab kasum põllumajandustootja tunnipalgale ja omakapitali intressile seatud eesmärgist. Kasumlikkuse koefitsient 0,58 tähendab, et eesmärgist on täidetud 58 protsenti. 

Kasumlikkuse võrdlus põhineb Põllumajanduse ja toiduainetetootmise uurimiskeskuse MTT arvutatud tulemustel ELi andmebaasi FADN põhjal.

 

 

 

Soome ei jõua ELi keskmiseni

Aastatel 2004-2011 on Soome jäänud pidevalt ELi keskmisest pisut allapoole.

ELi kõige kasumlikum põllumajandustootmine oli 2011. aastal Ungaris, kus nimetatud koefitsient ulatus tasemele 1,87. Talle järgnesid Tšehhi, Baltimaad ja Prantsusmaa.

Soome seljataha jäi vee seitse riiki. Nende hulka kuulusid ka ülejäänud ELi liikmeks olevad põhjamaad Rootsi ja Taani.

Kasumlikkuse koefitsienti mõjutab iga riigi üldine palga- ja intressitase, sest eesmärgid määratakse nende alusel. Peale selle mõjutavad need ka kulusid.

 

Eesmärgiks olev palk oli suurim Taanis 23 eurot tunnis ja kõige väiksem Rumeenias 1,7 eurot tunnis.

Soomes oli palgasoov 13,8 eurot tunnis. Kui sellest täideti 58 protsenti, oli põllumajandustootja keskmine tunnipalk 8 eurot tunnis. Kui omakapitalile arvutada sama intressi nagu laenudele, jääb tunnipalgaks 6,3 eurot. EL arvestab palga eesmärgiks summa, mida tootjad on keskmiselt enda palgatud tööjõule maksnud.

Intressi eesmärk on vastavalt laenude keskmine intress. Eesmärgid on pisut väiksemad ja kasumlikkuse koefitsient seega pisut kõrgem kui arvutustes, mida MTT teeb ainult Soome tarbeks.

 

Kõik tootmisvaldkonnad ELi viimaste hulgas

Soome jäi ELi keskmisest madalamale kõigis tootmissuundades, välja arvatud segatootmine.

Soome kasumlikkuse koefitsiendid ELi keskmisega võrreldes olid taimekasvatuses 0,53 (0,88), piimatootmises 0,66 (0,8), muus loomakasvatuses 0,38 (0,5), sea- ja linnukasvatuses 0,57 (0,92), aianduses 0,66 (0,79) ja segatootmises 0,62 (0,38).

 

Kõige kasumlikum oli ELis viinamarjakasvatus. Selle kasumlikkuse koefitsient oli keskmiselt 0,97.

HEIKKI VUORELA

 

Tabelid:

Põllumajanduse kasumlikkuse koefitsient ELi riikides 2011. aastal   Kasumlikkuse koefitsiendi muutus aastatel 2004–2011

 

 

Vaata: http://digi.viestilehdet.fi/epaper_MT/products/MT_-2014-06-11/pdfs/article_3_2.pdf