Tulundusühistu EPIKO tunnustatud tootjarühma äriplaani tegevuste elluviimist on toetatud PRIA poolt MAK meetme 9.1 tootjarühma loomise ja arendamise toetuse raames. Äriplaani tegevused ja investeeringud on teostatud aastatel 2015-2020.                                                                                                                                                                                                                       

Tunnustatud tootjarühma toetuse kasutamise põhieesmärgiks on oma liikmete poolt toodetava toorpiima ühine turustamine ning ühistulise piimatöötlemise arendamine ning edendamine Eestis.  Tegevuste elluviimise tulemusena on oluliselt suurenenud piima varumise maht nii liikme kohta kui ka tervikuna TÜ EPIKOs, mis on võimaldanud tänu mahuefektile parandada tootjate majanduslikku positsiooni toormeturul. Kõrvuti mahuefekti saavutamisega on kesksel kohal olnud tegevused ühistulise suurpiimatööstuse rajamiseks, mis lõppkokkuvõttes kindlustaks tootjaile stabiilsema majandamise keskkonna ning ka konkurentsivõimelisemad hinnad toorpiima eest.  Läbi on viidud koolitusi ühistu juhtidele ja liikmetele, korraldatud on õppereise, aidatud kaasa  tootmissisendite ühise hankimise korraldamisele,  ellu on viidud laiapõhjalise koostöö arendamiseks vajalikke tegevusi, sh ühise toote ja kaubamärgi arendamine,  põllumajanduse-piimatootmise populariseerimine. Lisaks loe ühistu ülevaatest Tulundusühistu EPIKO .                                                                                                                                                                                                                ________________________________________________________________________________________________________

 

30.01.2014

Veterinaar- ja Toiduamet saatis Vene kolleegidele Eesti vastuse viie Eesti piimatööstuse ja kuue kalatööstuse toodangu sisseveo keelu kohta ning tegevuskava Tolliliidu nõuetega vastavusse viimiseks.

„Koostöös Piimaliidu, Kalaliidu ja ettevõtetega panime kokku mahuka vastuse ja tegevusplaani iga ettevõtte kohta. Viie kalatööstuse kohta panime juba kaasa ka kontrollakti, mis tõendab, et need ettevõtted on vajalikud muudatused ära teinud,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. „Edasine sõltub sellest, kui kiiresti Rosselhoznadzor meie vastuse läbi vaatab. Seejärel taotleme kohtumist Moskvas.“

Vastuses toodi välja plaanitavad ja juba tehtud muudatused iga ettevõtte kohta eraldi, samuti riikliku järelevalvesüsteemi täiendused. „Täiendasime teatud seireid näiteks raskemetallide osas, kus Tolliliidu nõuded erinevad Euroopa Liidu omadest. Samuti viisime sisse täiendava protseduuri iga Tolliliitu lähetatava partii ülevaatamise kohta,“ selgitas Pärtel.

17. jaanuaril kohtus põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Berliinis Venemaa põllumajandusministri Nikolai Fjodoroviga, kes kinnitas, et sisseveo keelu põhjused on tehnilised ning Venemaa soovib olukorra kiiret lahendamist.

Venemaa kehtestas alates 9. jaanuarist viie Eesti piimatööstuse ja kuue kalatööstuse toodangu sisseveo keelu Tolliliitu (Vene Föderatsioon, Valgevene Vabariik ja Kasahstani Vabariik). Eesti lubas oma vastuse Venemaa veterinaar- ja fütosanitaarteenistusele Rosselhoznadzorile edastada jaanuari lõpuks.

Pressiteate edastas:

Karin Volmer Põllumajandusministeerium pressiesindaja tel 625 6254mob 5696 4876 press at agri dot ee

Originaalartikkel