Kuigi elektri hind on sel aastal märkimisväärselt tõusnud, muutusid töötleva tööstuse tootjahinnad vähe. Statistikaameti andmetel langesid augustis töötleva tööstuse tootjahinnad eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti, aastataguse ajaga võrreldes on hinnad tõusnud keskmiselt pool protsenti. Viimati võis taolist hinnastabiilsust näha 2010. aasta algul. Elektri hinnatõus mõjutas suurtootjaid väiketarbijatest varem, samuti on elektri osatähtsus tootmiskuludes enamikus sektorites tagasihoidlik. Lisaks on aastaga odavnenud kütused ja metallid. Kuna töötlev tööstus on suuresti suunatud välisturgudele, siis mõjutab hinnataset sihtturgude majandusolukord.
Tööstusharude lõikes on pilt siiski mõnevõrra erinev. Kiirem hinnatõus iseloomustas jätkuvalt toiduainetööstust (4,4%) ja joogitootmist (9,7%). Neid sektoreid iseloomustab ühest küljest sisendite kallinemine, kuid teisalt ka tugev nõudlus, mis on aidanud hoolimata hinnatõusust konkurentsivõimet säilitada. Toiduainetööstuse ühe suurima alamsektori piimatööstuse põhitooraineks oleva toorpiima kokkuostuhind on läbi suve püsinud mullusest ca 15–20 protsenti kõrgemal ning paratamatult mõjutanud ka sektori tootjahindu. Teistes harudes oli hinnatõus tagasihoidlikum, mitmes harus on hinnad aastaga langenud (keemiatööstus, metallitööstus, paberitööstus ja mitmed teised).
Ekspordi- ja impordihindade arengus toimusid augustikuus sarnased muutused. Aastases võrdluses jätkasid hinnad langustrendil, olles eelmise aasta augustist keskmiselt 1,4 ja 2,6 protsenti madalamad. Kui ekspordihindade langust mõjutab endiselt madal nõudlus välisturgudel, siis impordihindade kahanemisele on enim kaasa aidanud naftasaaduste hinnalangus. Viimane tulenes eelkõige dollari nõrgenemisest euro suhtes. Samas juulikuuga võrreldes tõusid nii ekspordi- kui ka impordihinnad keskmiselt 0,5 protsenti.
Aastases võrdluses oli augustis jätkuvalt kõige kiirem ekspordihindade langus naftasaadustel – 14 protsenti. Samal ajal oli endiselt tugev põllumajandussaaduste, palgi, turba ja jookide väljaveohindade tõus, mis ulatus 8–15 protsendini. Nende kaupade mõju kogu ekspordihinnaindeksi kujunemisel on aga suhteliselt väike. Naftasaaduste impordihinnad langesid aastaga ekspordihindadega samal tasemel. Sarnast hinnalangust näitasid ka põllumajandussaaduste sisseveohinnad, mis olid suurima kukkumisega ka kuises võrdluses, tulenedes eelkõige sesoonsusest. Impordihindades jäid suuremad kasvud 2–3 protsendi piiresse.
Ettevõtjate hinnaootused lähiajaks on mitu kuud püsinud madalad. Kui toiduainetööstuses eeldatakse tavaliselt pigem hindade tõusu, siis Eesti Konjunktuuriinstituudi augustikuises uuringus prognoosisid kõik küsitletud toiduainete tootjad hindade püsimist muutumatuna. Ka teistes tööstusharudes ei ole lähikuudel näha olulisi muutusi.
