Milk Market Observatory, nov.2014
Vt: http://ec.europa.eu/agriculture/markets-and-prices/short-term-outlook/pdf/2014-10_en.pdf
Kasvanud piimatoodang maailmas
Esimesel poolaastal kasvas piimatoodang ELis, USAs, Uus-Meremaal ja Austraalias pea 5% ning teisel poolaastal on oodata kasvu jätkumist (Okeaania piirkonnas algab piimatootmise hooaeg juunis-juulis). USAs suureneb toodang dünaamilise siseriikliku nõudluse, kõrge piimahinna ja väiksema söödakulu tõttu, tänu millele on USA piimatootjate kasumimarginaalid rekordiliselt suured. ELis ei ole oodata tootmise aeglustumist enne aasta lõppu.
See kasv tuleneb märkimisväärselt pikast perioodist rekordiliselt kõrgete hindadega, mida põhjustab maailmas nõudluse kasvamine pakkumisest kiiremini. ELis hakkasid hinnad kevadel langema, kuna piimatoodang suurenes kogu maailmas (võihinnad hakkasid langema jaanuaris ja pulbrihinnad märtsis).
Venemaa impordikeelu täiendav mõju kaupade hinnale
7. augustil kehtima hakanud Venemaa impordikeeld surus piimatoodete hindu veelgi alla, vähendades järsult ja ootamatult ELi peamise ekspordituru nõudlust. Venemaa ostab EList peamiselt juustu (vt tekstikasti) ja lühemas perspektiivis töödeldakse osa Venemaale juustu tootmiseks mõeldud piimast tõenäoliselt lõssipulbriks ja võiks.
Graafik 4. ELi piima tootjahindade muutumine võrreldes piimahinna ekvivalendiga (EUR/100 kg)*
Selle arenguga samaaegselt aeglustus Hiina lõssipulbriostude kasv Euroopa Liidust, mis 2013. aasta lõpus ja 2014. aasta alguses oli jõudnud rekordtasemele. Vastavalt uusimale kaubandusstatistikale oli Euroopa Liidu eksport Hiinasse juulis endiselt eelmisest aastast suurem, kuid mõni operaator ootab Hiina impordi aeglustumist, kuna nende varud on täienenud.
Augustis langesid piimatoodete hinnad järsult, kuid septembris hinnalangus aeglustus. 21. septembriga lõppenud nädalal oli Euroopa keskmine lõssipulbri hind 218 EUR/100 kg, täispiimapulbri hind 247 EUR/100 kg ja või hind 307 EUR/100 kg. Need numbrid on eelmise aasta keskmisest umbes 30% väiksemad ja 2011–2013 keskmisest 20% väiksemad. Siiski on nii lõssipulbri kui ka või keskmine hind Euroopa Liidus märgatavalt üle sekkumishinna, vastavalt 29% ja 38%. Juustuhinnad on eelmise aastaga võrreldes umbes 10% madalamad ja 2011–2013 keskmisega võrreldes üsna stabiilsed (v.a Emmentali juust, mille hind on jätkuvalt varasemast kõrgem).
* põhineb lõssipulbril ja võil, kuid ei arvesta juustu, mis moodustab 50% piima kasutusest
Allikas: Eurostat
Piimahinnad peaksid rekordtasemelt langema
Viimane saadaolev Euroopa Liidu keskmine piimahind pärineb juulist. Sel ajal oli põllumajandustootjatele makstav hind (tegeliku rasvasisalduse puhul) endiselt 2,5% üle 2013. aasta juuli taset, 37,3 EUR/100 kg. See keskmine hõlmab mitmesuguseid olukordi: 12 liikmesriigis on suur piimatoodang ja piimatoodete hinnalanguse surve juba juulis viinud hinnad eelmisest aastast madalamale tasemele, mis on eriti märgatav Leedus (–11%), Iirimaal (–4%) ja Saksamaal ning Hollandis (–1%). Seevastu teistes liikmesriikides olid hinnad endiselt eelmisest aastast märksa kõrgemad, eelkõige Ühendkuningriigis (+10%, hoolimata toodangu märgatavast kasvust), Soomes (+7%), Hispaanias (+9%), Poolas (+6%) ja Prantsusmaal (+3%).
Augusti osas on hetkel teada ainult mõne liikmesriigi piimahind. See näitab, et Leedus oli piimahind eelmise aastaga võrreldes 20% madalam, Eestis ja Lätis 10% madalam, kuid Poolas ainult 3% madalam. Hollandis, Prantsusmaal ja Soomes registreeriti hinna tõusmine võrreldes juuliga. Sekkumishinna ekvivalendiga võrreldes oli piima tootjahind Eestis, Lätis ja Poolas endiselt 25% kuni 40% kõrgem, kuid Leedus ainult 12% kõrgem.
Alates Venemaa impordikeelu kehtestamisest on mõned piimatööstusettevõtted teatanud hinnaalandustest, kuid need rakenduvad endiselt rekordiliselt kõrgetele hindadele – aasta esimesed seitse kuud oli piima hind Euroopa Liidus eelmise aastaga võrreldes 11% kõrgem. Mõnes liikmesriigis, nt Prantsusmaal, hakkavad piimahinnad langema alles kaks-kolm kuud pärast toorainehindade langust. Samasugust viivitust on näha ka Euroopa Liidu tasemel (graafik 4).
Sellest tulenevalt ei ole oodata piimahinna märgatavat langust Euroopa Liidus enne aasta lõppu ja ELi piima tootjahinna madalaim punkt ei pruugi kätte jõuda enne 2015. aasta esimest kvartalit. Uuesti on hinnatõusu oodata 2015. aasta teises pooles.
2014. aastal ELis pea 4% suurem piimatoodang
2014. aasta juulini oli ELi piimatoodang 5,8%1suurem kui eelmisel aastal. Kuna 2013. aasta esimesel poolel mõjutasid piimatoodangut negatiivselt ilmastikuolud, näib see kasv eriti suurena. 2012. aastaga võrreldes kasvas piimatoodang umbes 3,5%. Rekordilist piimatoodangut on ergutanud sööda väga hea kättesaadavus, sh suvel, ja kõrged piimahinnad. Lüpsilehmade arv on kasvanud, kuna põllumehed on teinud ettevalmistusi piimakvootide kaotamiseks 2015. aasta aprillis.
(1 Prognoos põhineb Eurostati igakuisel uuringul, v.a Hispaanias, kus kasutati kvootide andmebaasi.)
Endiselt üsna kõrget piimahinda ja madalamaid söödakulusid arvestades (teraviljahinnad on jätkuvalt languses) ei ole tõenäoline, et tootmine mõnes liikmesriigis lähiajal langeks, kuna keskmine ooteperiood kaupade hinna tugeva languse ja põllumajandustootjate reageerimise vahel on keskmiselt 3 kuni 6 kuud.
Samas on mitu liikmesriiki endiselt seotud kvootidega. Riikides nagu Iirimaa, Poola või Saksamaa on märgatav aeglustumine vajalik alles järgmise aasta märtsiks, et piirata kvoodiületamise tasu. Hollandis ja Taanis on aeglustumine juba nähtav. Balti liikmesriikides võib turul toimuv jõuda põllumajandustootjateni teiste riikidega võrreldes kiiremini, mis tähendab piimatoodangu võimalikku kiiremat piiramist. Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis jääb piimatootmine aasta lõpuni eeldatavasti eelmisest aastast kõrgemale tasemele.
Seega peaks ELi piimatarned jääma oktoobrini eelmise aasta väga kõrgest tasemest suuremaks. Novembris ja detsembris võivad need langeda veidi alla eelmise aasta taseme (st jätkuvalt 4% üle 2012. aasta).
Kogu 2014. aasta peale võib ELi piimatoodang jõuda seega 146,4 miljoni tonnini (2013. aastaga võrreldes +3,7%). 2015. aastal võib piimatootmine kasvada veel kuni 1,6%. Kasvu vähenemist mõjutavad kolm peamist tegurit: aasta esimeses kvartalis piimakogumise vähenemine kvootidega seotud liikmesriikides, taastumine pärast seda, kui kvootide kehtivus nendes riikides lõpeb (siiski väiksem kui varem oodatud) ja aeglasem tootmise kasv teistes riikides, mida põhjustab järgmise aasta oodatav madalam piimahind.
Rohkem pulbriteks ja võiks töödeldud piima
2014. aasta jaanuarist juulini on lõssipulbrit toodetud eelmise aastaga võrreldes 20% rohkem, mille põhjus on piima suurem kättesaadavus, aga ka väga hea ekspordinõudlus (+60%), eriti Alžeerias ja Hiinas, kuhu läks 35% eksporditud kogustest. Aasta lõpuni lõssipulbri tootmine ilmselt suureneb veelgi, kuna osa algselt Venemaale juustu tootmiseks mõeldud piimast suunatakse lõssipulbri ja või tootmisse – need on säilitatavad tooted, mis sobivad sekkumistegevuseks ja eraladustamiseks.
2014. aastaks prognoositakse seega toodetava lõssipulbri koguseks 1,3 miljonit tonni, mis on 18% suurem kui eelmisel aastal. Järgmisel aastal on oodata kasvu jätkumist ligi 8% võrra. Arvestades, et ELi sisetarbimine on üsna stabiilne, siis kõik täiendavad toodetud kogused kas eksporditakse või ladustatakse.
Nagu eelpool mainitud, on ekspordimaht olnud aasta esimestel kuudel väga suur. Venemaa ei ole lõssipulbri peamine ostja, nii et impordikeelu mõju on olnud väike. Hoolimata Hiina pulbriostude aeglustumisest jõuab Hiinasse ikkagi märkimisväärne kogus. Ennekõike aga peaks ELi lõssipulbrihindade vähenemine koos euro nõrgenemisega USA dollari suhtes võimaldama suuremat eksporti teistesse Aafrika ja Aasia riikidesse, mille mahud 2013. aastal hindade kasvamisega vähenesid.
2014. aastal võib eksporditava lõssipulbri kogus ulatuda 580 miljoni tonnini, mis on 43% suurem kui eelmisel aastal. 2015. aastal on oodata ekspordi kasvu jätkumist (+15%). Kui tootmise kasv ületab jätkuvalt ekspordikasvu, siis võib turu bilansis olla aasta lõpuks varusid kokku üle 18 000 tonni rohkem kui eelmisel aastal. (Esimesel kahel nädalal pärast eraladustamise abikava avamist pakuti 4,3 tuhat tonni. Avaliku sekkumise pakkumised puudusid.)
Aasta esimese seitsme kuu jooksul kasvas täispiimapulbri tootmine 14% ja eksport 13%. Aasta lõpuks, isegi kui rohkem piima võidakse töödelda lõssipulbriks ja kui Uus-Meremaa naaseb jõuliselt turule, on ikkagi oodata täispiimapulbri tootmise kasvu, kuna nõudlus on hea ja madalad hinnad soodustavad seda veelgi. Aasta kokkuvõttes on oodata, et täispiimapulbri tootmine jõuab pea 780 000 tonnini (2013. aastaga võrreldes +11%) ja eksport 415 000 tonnini (+11%).
Venemaa impordikeeld mõjutab rohkem võiturgu
Enne Venemaa impordikeeldu oli võitootmine juba tõusuteel, aasta esimesel seitsmel kuul oli see 3% suurem kui eelmisel aastal. Aasta kokkuvõttes oodatakse tootmise kasvu üle 5%. Eksport on jaanuarist juulini olnud väga dünaamiline, eelmise aastaga võrreldes 28% suurem ja märgatav tõus on olnud ekspordis Venemaale ning USAsse. Tavaliselt jõuab Venemaale umbes 25% ELi ekspordist. See müügikanal on praegu suletud. USA eksport võib veel kasvada, kuna USA turul on USA juustutootmise kiire kasvu tõttu või puudujääk.
2014. aastal oodatakse ELi ekspordi kasvu eelmise aastaga võrreldes 13%. 130 000 tonni juures on see eksport aga ikkagi väiksem kui 6% ELi tootmisest. Seega vaatamata soodsale piimarasva sise- ja ekspordinõudlusele võib laovaru aasta lõpuks kasvada 70 000 tonni võrra. (Eraladustamise abikava esimese kahe nädala jooksul pakuti 8800 tonni, kuid riiklikuks sekkumiseks seni pakkumisi polnud.)
Impordikeeld mõjutab otseselt ka juustusektorit, kuna Venemaale läheb üle 30% ELi ekspordist (mis moodustab ELi tootmisest ligi 3%). Vaatamata ootusele, et eksport teistesse piirkondadesse võib kasvada kuni 8%, on ikkagi oodata kogu ELi ekspordi langust 2014. aastal 11% võrra, võrreldes eelmise aastaga. Eeldusel, et keeld kehtib ühe aasta, prognoositakse 2015. aastaks ekspordimahtu 736 000 tonni, st 5% rohkem kui 2014. aastal.
Pärast impordikeelu kehtestamist ei langenud juustuhinnad märgatavalt, kuna piimatööstused kohanesid uue olukorraga, suunates juba Venemaa turu jaoks toodetud juustu teistele turgudele (odavama hinnaga) ja vähendades juustutootmise mahtu. Sellegipoolest on oodata, et aasta juustutootmise maht ületab eelmist aastat 1,8% võrra, 9,8 miljonit tonni. Aasta esimese seitsme kuu jooksul tõusis see juba 2013. aastaga võrreldes 2,3% ja aasta lõpuni peaks see jääma üle eelmise aasta taseme (arvestades jätkuvat suuremat piimatootmist ja siseturul tarbitavaid koguseid). Ka sulatatud juustu tootmine ja eksport on tõusuteel.
Pärast 2013. aasta seisakut võib Euroopa Liidus juustutarbimine elaniku kohta kasvada 2014. aastal 1,6%, kuigi mõnes liikmesriigis on majanduskasvu taastumine viibinud. Kui kasvavat tootmismahtu ei realiseerita kasvava tarbimise ja/või ekspordiga, siis hakkavad juustuvarud tõenäoliselt kasvama.
Keskendumine Venemaale
2011.–2013. aastal moodustas ELi piimatoodete eksport Venemaale 1,4% ELi piimatoodete kogumahust. Soomes, Leedus, Eestis ja Lätis oli see osa märksa suurem.
Venemaale jõudis 13% ELi ekspordist (piima ekvivalendis) ja mahuliselt olid peamised eksportijad Holland, Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Poola ja Taani.
Venemaale läks ligi 25% ELi võiekspordist. Kaks kolmandikku sellest tuli Soomest ja Prantsusmaalt.
Juustu eksport Venemaale moodustas pea ühe kolmandiku ELi juustuekspordi kogumahust ja 2,6% ELi piimatööstuste toodetavast juustust.
2013. aastal oli 13% eksporditud juustust Gouda, 5% Edam ja 37% sarnast tüüpi (CN kood 04069087). Värske juust moodustas 15% ekspordist ja sulatatud juust 7%.
Värske juustu peamised tarnijad olid Taani ja Leedu. 90% sulatatud juustust tuli Soomest. Poolkõvade juustude põhitarnija oli eelkõige Holland, millele järgnesid Saksamaa, Poola ja Leedu.
Lisateavet leiate SIIT
Stabiilne värskete piimatoodete turg, v.a dünaamiline kooretarbimine
Värskete piimatoodete tootmine peaks 2014. aastal eeldatavasti jääma üsna stabiilseks, nagu see on olnud esimesel seitsmel kuul (+0,3%) ja sama peaks jätkuma 2015. aastal. Värskete piimatoodete tarbimine Euroopa Liidus (v.a vahetuks tarbimiseks mõeldud koor) ei ole dünaamiline.
Kuid eksport, mis on endiselt ainult 1,3% ELi tootmisest, suureneb pidevalt (2013. aastaga võrreldes oli kasv jaanuarist juulini 20%) ja kogu aasta eksport on oodatavalt 15% eelmisest aastast suurem.
Nov., 2014
